Kylamees Blog

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Valisin Shea 10 käsust 8.
Rule 8: Respect other people’s privacy
Reegel 8: austage teiste inimeste privaatsust

Reegel 8: austage teiste inimeste privaatsust

Kokkuvõtvalt on reegli põhimõte nagu koer külale nõnda küla koerale. Sa ei tahaks ju kui keegi suvaline inimene tuhlaks sinu isiklikes asjades või läkitaks personaalset infot sinu kohta? Kuid mõnele inimesele just selline tegevus meeldib (loomulikult mitte enda kulul, vaid ikka teiste). Tänapäeval on järjest populaarsemaks muutunud tegevus “doxxing” e. doksimine, on eraeluliste või delikaatsete andmete kogumine ja avalikustamine internetis, enamasti vastu andmetesse puutuvate isikute või organisatsioonide tahtmist ning nende kahjustamiseks. Sellele veel lisaks hiljuti jõustunud seadused nii Euroopa Liidu ja USA kongressi poolt, mis kokkuvõttes hävitavad netineutraalsuse põhimõtte.

Olen ühes striimeri discordi serveris ja lühi ülevaade inimestest, kes seal on: normaalsed, vaiksed, lihtsalt lollid ja täpselt 2 dokserit. Viimase kahe isiku kaudu on nii umbes ~500 inimest saanud teada striimeri täpse asukoha(linn, tänav, maja number, postiindeks, jne.) ja mitmeid personaalseid telefoni numbreid ning kõik võimalik info tema pere kohta, mis on suurema vaevata leitav interneti avarustes. Esimese reaktsioonina oli sündustik “naljakas” ja liitusin sellega, mida saab nüüd nimetada küberkiusamiseks (olin 14/15 aastane, kuid vanus ei vabanda sellist tegevust). Nüüdseks 4/5 aastat hiljem uuesti meelde tuletada neid aegu, siis on täiesti taunitav selline tegevus ning kui ennast sellisesse olukorda panna muutub nali, paranoiaks ja hirmuks.

Info- ja võrguühiskond

Uurisin Eesti Infoühiskonna arengukavaga 2020 ja leidsin paar punkti, teemadest mis minu arvates on tänaseks vähim ja enim realiseerunud.

kõrgem tööhõive IKT sektoris

Minu arvates on kõige enam realiseerinud visiooni punkt 3, mis nägi ette kõrgemat tööhõivet IKT sektoris.
See on üsna kindlalt realiseerunud. IKT ametikohtade nõudlus on kordades suurem kui 10 aastat tagasi. See on muutunud turuks, kus nõudlus ületab pakkumise, kus ka algtasemel IT spetsialist valib ise kus, millal ja kuidas ta tahab kellegi heaks töötada.
IKT sektori palgad on olnud juba pikemat aega tabelite tipus ja selle keskmine ületab riigi keskmist kahekordselt.

tervishoiu ja sotsiaalteenuste digitaliseerimine

Kõige vähem on realiseerunud visioon punkt 2 alapunkt mis puudutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste digitaliseerimist. Ei saa just öelda, et eelnevalt mainitud süssteemid on rahuldavale tasemele arendatud näiteks, digitervishoius on senine areng pidurdunud osades valdkondades nagu digiretseptid, mis kannatavad seetõttu, et haiglad kasutavad erinevaid süsteemi, millepärast info ei liigu arstide vahel effektiivselt. Sellepärast peavad osad andmed liikuma arstilt arstile paberil või krüpteeritud digikanalite kaudu. Kuid digi tervishoid on siiski veel arenemas ning võib loota lähi aastatel vajalikke uuendusi, mis hetkel puuduvad ja praeguseks teada tuntud projekt SKAIS2, mis on kulutanud miljoneid eurosid ning kulutab suure tõenäosusega veel kümneid miljoneid jääb loodetavasti minevikku ühe suure apsakana.

Uus meedia…?

Sõnumiedastus

Nagu õppejõu kokkuvõtlikus tekstis oli mainitud: “Uuema aja üheks olulisemaks täienduseks Internetile on sõnumiedastusprogrammid, mis ühendavad endas traditsioonilise E-posti, jututoa stiilis reaalajasuhtluse ning mobiiltelefonidelt ülevõetud lühisõnumid.”[1]

Tänapäeval e. siis 2010+ aastatel on foorumid hakanud välja vahetuma programmi põhiste foorumite/jututubadega näiteks Skype ja Discord, osaliselt ka mängu platformid Steam, Uplay jne. kuid on ka lahendusi, mis toimivad veebi kaudu näiteks facebook (messenger). Vahetus progammi põhisele süsteemile hakkas vaikselt toimuma, kui MSN ja Teamspeak (edaspidi: TS) hakkasid populaarsust koguma. Samas pole foorumid lähiajal veel kusagile kadumas, Puhtalt sellepärast, et foorum on endale piisavalt liikmeid kogunud(1) või on mõne ühendusliku süsteemi liige(2):
1.
https://foorum.hinnavaatlus.ee/
https://www.reddit.com/
2. Näiteks kõik võimalikud mängude serverite foorumid:
https://hypixel.net/forums/

Tänapäeval võib mõlemat lugeda vajalikuks, on olemas koht, kus inimesed saavad koheselt omavahel suhelda ilma suuremate piiranguteta ja koht, mis on modereeritud ja kontrolli all hoitud.

Uustulnukate juurde tagasi, usun et kõik selle blogi postituse lugejad juba teavad, mis Skype on seega, võtame Discordi. Selle põhimõte on kombineerida kõik-ühes hääl- ja tekstivestlus, mis on umbkaudne hübriid foorumi ja Skype vahel.[2] Sul on võimalik luua oma “server” kuhu sul on võimalik inimesi kutsuda lingi kaudu, vajadusel määrata inimestele “rolls” e. grupid, mille abil on võimalik serveris toimuvat modereerida. Lisaks saad luua erinevaid teksti- ja hääletubasid kindlatele teemadele, lubada kindlaid gruppe vaatama, kirjutama, hääl vestulega liituma kindlate jututubadega jne. Adminstreerimise kohapealt on Discord sama võimas kui neti foorumid ja võibolla ka võimsam. Lisaks ka “serveri” liikmel on lihtsam vestelda võrreldes foorumiga, ei pea kasutama spetsiaalseid formaatimis süsteeme, mis eksisteerivad foorumites. Kui tahad pilti saata, otsid arvutist üles pildi ja tirid Discordi ja seal kuvatakse automaatselt pilt, ei pea tegema insert image(link) või [img].[3][4]

Kokkuvõttes on sõnumiedastus arenenud väga kiiresti viimasel kümnendil. Mis on loogiline, kui inimesed tahavad kiiremat internetti, siis eeldatakse, et ka sõnumi edastus oleks kiirem ja mugavam. Kas ma arvan, et foorumid, Skype, TS jms analoogsed lahendused vajuvad lähiajal interneti ajalukku? Kohe kindlasti mitte! Discordi kõik-ühes põhimõte on üsna värske, mistõttu esineb süsteemis vigu(buge) üsna tihti, samas on neil väga andekat arendajad ja adminstraatorid, kes kuulavad kasutajate tagasisidet ja ideid ning parandavad olemasolevat ja lisavad soovitut sisu. Mõned samas tahavad stabiilset süsteemi, mida suudavad nt foorumid pakkuda. Ehk siis, lähitulevikus on kõigil sõnumiedastus viisidel oma kasutajaskond garanteeritud ja ei ole keegi veel interneti ajaloo ohvriks muutumas.

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Interneti trollid

Internetitroll on internetis anonüümselt tegutsev füüsiline isik, kes teeb poliitilistel või majandusliku kasu saamise eesmärkidel või isiklikel motiividel online-kogukondades (näiteks arutelufoorumites, jututubades või blogides) kuritahtlikke šokeerivaid avaldusi, õhutab tülisid ja vihkamist, kruvib üles pingeid, propageerib rassismi, šovinismi vms.[1]

Teadaolevalt kasutati terminit “troll” interneti slängina 80-ndatel võibolla ka varem ning üks esimesi trollismise ja flamimise e. leimi(tänapäeval ei ole need üldjuhul omavahel eriti seotud) vahelist seost jälgiti Californias avatud juurdepääsuga foorumites, modemiga ühendatud arvutites. CommuniTree loodi 1978. aastal, kuid see suleti 1982. aastal, kui keskkooli teismelised selle avastasid, muutes selle mitte nii sõbralikuks veebileheks.[2]

Lisaks veel interneti eelaja juurde, et trollimine ei olnud sel ajal eriti populaarne. Kuid tänapäeval on lugu hoopis teine, trolle võid leida Delfist, facebookist, twitterist, põhimõtteliselt kõikjal. Trollimine muutus väga populaarseks 2010-ndatel ja on jätkuvalt sama populaarne, kuid ei saa niivõrd tugevat meedia kajastust enam. Mäletamist mööda tulid suurimad meedia kajastused twitch.tv trollide poolt kui striimereid hakati swattima(politsei väljakutseid tegema striimeri või trollitava isiku asukoha juurde) ja hiljem hakkasid poliitilised trollid interneti ilmuma.

Dial-up

Isiklikult puuduvad kogemused sellise tehnoloogiaga, kuid tänu internetile tean nii palju öelda, et see oli jube aeglane võrreldes tänapäeval kasutusel oleva Broadbandiga. See võeti kasutusele 50-ndatel militaar tehnoloogiana ning levis hiljem igapäeva ellu ja hakkas turult kaduma 90-ndatel, kui Broadband muutus tarbjale kättesaadavaks, kuid on veel elus seal, kus teised ühendused pole saadaval või kus maksumus on liiga kõrge, näiteks mõnes maa- või kaugemas piirkonnas, mistõttu võib veel leida majapidamisi, kus Dial-up on kasutusel.[3] Kokkuvõttes oli huvitav tehnoloogia, kuid ei ole väga huvi tundnud selle vastu lihtsalt sellepärast, et tegemist oli ühenduse tehnoloogiaga, mis võrreldes tänapäevaga jääb kordades alla, kuid leidsin huvitava video, mis tekitab huvi selle teema vastu: https://www.youtube.com/watch?v=17zfz017s9A

Noppeid IT ajaloost

Google Glass

Vähesed tehnika vidinad on sama palju ootust põnevust äratanud kui Google Glass – nutiprillid, mille otsingumootor(Google) avalikustas 2012. aastal[1]. Alates nende tutvustavast demost, mis hõlmas langevarjuhüppajaid, kes voogesitasid seadme kaudu hüppeid[2], oli Glassil tõenäoliselt üks kõige enam – hypetud(hüpeeritud) tehnika vidinate turuletulekuid tehnika ajaloos. Kuid see ei püsinud kaua sedasi: Google lõpetas projekti 2015. aastal, ehkki seda kasutatakse endiselt mõnes professionaalses keskkonnas[3].

Peamiseks projekti tühistus põhjusteks olid: peakomplekti kõrge hinnasilt (1500 dollarit) ja mure privaatsuse pärast hoidis seda peavoolust. Glass tegi video salvestamise hõlpsaks diskreetselt, mis ajendas mõnd baari, restorani ja kinoteatrit vidina keelama (ja põhjustas termini “klaasiauk”)[4]. Ehkki Google Glass võis ebaõnnestuda, pakkus see väärtuslikke õppetunde kantava tehnika kohta: kellelegi ei meeldi, et teda lindistatakse ilma nende teadmata.

Segway

Tõenäoliselt teavad nii vanemad inimesed kui ka noored Segway’d – isiklik motoriseeritud tõukeratas, mida sõitjad juhivad ühte või teise suunda kaldudes. Segway, mis oli disainitud revolutsiooniliseks uueks transpordivõimaluseks, on suures osas jäänud kaubanduskeskuse politsei ja turismigruppide kasutada[5], aga inimesed ei ole veel väsinud kõndimisest ning suurt edu Segway’dele ei (ole) tulnud. Samas paar aastat tagasi kui toimus suur hoverboard’i hullus oli sellegi(hoverboard) inspireeritud segway’st ning seegi idee kukkus suuremas osas läbi. Nüüdseks on mõlemad masinad asendunud elektrirataste ja -tõukeratastega.

QR – Kood

QR-koodid kõlavad väga kasuliku ideena: triipkoodi “sarnased” sümbolid, mille kaudu saavad telefonide kasutajad leida lisateavet. Näiteks mõne reaalse objekti kohta muuseumis või vaatamisväärsus. Asja põhimõte: koodi on lihtsam skännida kui mõnda pikka ja enamasti keerulist/kohmakat URL-i kopeerida telefoni otsingumootorisse. Ehkki on see tehnoloogia mõnes välisriigis populaarne, pole see vähemalt Eestis suuremat toestust leidnud. Võibolla, et need on pigem koledad ja mida aeg edasi seda rohkem uut tehnoloogiat ja programme luuakse. KUID põhimõte: skaneerida asju/objekte meie telefonidega siiski jääb näiteks Pinterest tutvustas hiljuti rakendust Lens(objektiiv)[6], mis analüüsib füüsilisi esemeid, et aidata leida sarnaseid tooteid veebis, mis on müügiks.