Featured

Noppeid IT ajaloost

Noppeid IT ajaloost

Google Glass

Vähesed tehnika vidinad on sama palju ootust põnevust äratanud kui Google Glass – nutiprillid, mille otsingumootor(Google) avalikustas 2012. aastal[1]. Alates nende tutvustavast demost, mis hõlmas langevarjuhüppajaid, kes voogesitasid seadme kaudu hüppeid[2], oli Glassil tõenäoliselt üks kõige enam – hypetud(hüpeeritud) tehnika vidinate turuletulekuid tehnika ajaloos. Kuid see ei püsinud kaua sedasi: Google lõpetas projekti 2015. aastal, ehkki seda kasutatakse endiselt mõnes professionaalses keskkonnas[3].

Peamiseks projekti tühistus põhjusteks olid: peakomplekti kõrge hinnasilt (1500 dollarit) ja mure privaatsuse pärast hoidis seda peavoolust. Glass tegi video salvestamise hõlpsaks diskreetselt, mis ajendas mõnd baari, restorani ja kinoteatrit vidina keelama (ja põhjustas termini “klaasiauk”)[4]. Ehkki Google Glass võis ebaõnnestuda, pakkus see väärtuslikke õppetunde kantava tehnika kohta: kellelegi ei meeldi, et teda lindistatakse ilma nende teadmata.

Segway

Tõenäoliselt teavad nii vanemad inimesed kui ka noored Segway’d – isiklik motoriseeritud tõukeratas, mida sõitjad juhivad ühte või teise suunda kaldudes. Segway, mis oli disainitud revolutsiooniliseks uueks transpordivõimaluseks, on suures osas jäänud kaubanduskeskuse politsei ja turismigruppide kasutada[5], aga inimesed ei ole veel väsinud kõndimisest ning suurt edu Segway’dele ei (ole) tulnud. Samas paar aastat tagasi kui toimus suur hoverboard’i hullus oli sellegi(hoverboard) inspireeritud segway’st ning seegi idee kukkus suuremas osas läbi. Nüüdseks on mõlemad masinad asendunud elektrirataste ja -tõukeratastega.

QR – Kood

QR-koodid kõlavad väga kasuliku ideena: triipkoodi “sarnased” sümbolid, mille kaudu saavad telefonide kasutajad leida lisateavet. Näiteks mõne reaalse objekti kohta muuseumis või vaatamisväärsus. Asja põhimõte: koodi on lihtsam skännida kui mõnda pikka ja enamasti keerulist/kohmakat URL-i kopeerida telefoni otsingumootorisse. Ehkki on see tehnoloogia mõnes välisriigis populaarne, pole see vähemalt Eestis suuremat toestust leidnud. Võibolla, et need on pigem koledad ja mida aeg edasi seda rohkem uut tehnoloogiat ja programme luuakse. KUID põhimõte: skaneerida asju/objekte meie telefonidega siiski jääb näiteks Pinterest tutvustas hiljuti rakendust Lens(objektiiv)[6], mis analüüsib füüsilisi esemeid, et aidata leida sarnaseid tooteid veebis, mis on müügiks.

  1. https://mashable.com/2012/02/22/google-glasses-2012/?europe=true
  2. https://www.youtube.com/watch?v=uh-liQDE3cM
  3. https://techcrunch.com/2017/07/19/google-glass-never-really-left/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly93d3cuZ29vZ2xlLmNvbS8&guce_referrer_sig=AQAAADtc8d4iVPJymHNo71lrPLN1HlqMSIGfr7p9g1C3LvRVY5wM6ycC7IdARq-veEOeENTP94ZQpaZFH0vcNqaHv1YDlnzq0PvkzuOH0LQEy3CsHOJD1Ttlci7yRCAYux6V29noLKJlRsK3DQf3Zm27bJLDCm6WE9wdiZn9ahxcpwI-
  4. https://www.youtube.com/watch?v=FlfZ9FNC99k (Tegimist paroodiaga.)
  5. https://edition.cnn.com/2018/10/30/tech/segway-history/index.html
  6. https://help.pinterest.com/en/article/pinterest-lens

Eetika ja IT

Mis on eetikakoodeks?

Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt kutseala kutse-eetika normide või organisatsioonis kehtestatud kõlbeliste ja sotsiaalsete põhimõtete kirjapandud kogu.

Kutseala eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikuühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne.[1]

Valisin enda teema eetika koodeksiks Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilase eetikakoodeksi.

Valisin selle, seetõõtu et minu arvates peaks olema:

  1. lühike,
  2. arusaadav ja otsekohene,
  3. ei tekiks halle alasid koodeksis.

Eetikakoodeksi kohaselt Kolledži õppur: https://www.itcollege.ee/tudengile/tudengielu/eetikakoodeks/

1.Punkt on üsna selge arvatavasti igaleühele, see on universaalne reegel ülemaailma, asutused tahavad hoida oma nime puhtana ja on nõus tegema leebelt öeldes väga palju selle nimel.
2.Ei taha tekitada copy paste situatsiooni, kuid täpselt sama saab öelda ka 2. punkti kohta. Ka minul tööjuures ja tõenäoliselt enamustes kohtades säilib see hea tava, kus inimene püüdleb enda arendamise ja edendamise poole, mitte ei stagneeru ühe koha peale, eriti tänapäeval, kus enesearendus on vajalik, et jääda tööturul ellu.
3.Ei jää sel punktil kauaks seisma. Kes koolis on käinud teab, et igalpool kehtivad samad reeglid.
4.See punkt sobib IT alasele asutusele väga hästi ja samas seob ennast 1. punktiga. Tullakse enda kui ka ühiskonna arengu pärast õppima, mitte kuritegevust korraldama.
5.Sama, mis 3. punkt, aga lisaks kokkuvõtva ütluse: nagu koer külale, nõnda küla koerale.
6.Väga hea punkt, sellesmõttes, et tihti ei kohta seda, sedasi must valgelt kirjutatuna. Tänapäeval eriti, kus raiskamine(pole tähtis mille) on muutunud normaalseks.
7.Umbes sarnane 5. punktile, siin saab samuti kasutada sama ütlust. Ei tahaks ju kui mõni tudeng tuleb keset kontrolltööd või eksamit klassi/auditooriumisse sisse nii et maa väriseb ja uks paugub.
8.Minu arvates peaks töö ja kooli elus enda isiklikud tõekspidamised koju jätma, nendest ei ole abi ja tekitavad probleeme nii sinule kui ka teistele sinu ümber. Arva mida tahad soost, rassist, usust vms aga jäta see oma isiklikku ellu, mitte töö või kooli ellu.

Kokkuvõttes on kõik koodeksi punktid arusaadavad, lühikesed ja ei teki topelt tähendusi(hall ala). Täiesti arusaadav, et osad koodeksi punktid(mitte ainult it kolledži omad) on võetud tava elu reeglitest. Samas ei saa unustada, et oleme siiski inimesed, me teeme vigu, kas tahtlikult või tahtmatult, õpime neist või mitte. Me pole perfektsed, ei ole olnud ja ei saagi olema, elu on lihtsalt selline, saame ainult anda parima endast.

  1. https://et.wikipedia.org/wiki/Eetikakoodeks

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Trollimine

Internetitroll on internetis anonüümselt tegutsev füüsiline isik, kes teeb poliitilistel või majandusliku kasu saamise eesmärkidel või isiklikel motiividel veebikogukondades (näiteks arutelufoorumites, jututubades või blogides) kuritahtlikke šokeerivaid avaldusi, õhutab tülisid ja vihkamist, kruvib üles pingeid, propageerib rassismi, šovinismi vms.

Internetitrolli tüüpilised tunnused on

  • anonüümne tegutsemine;
  • immuunsus kriitikale ja loogilistele argumentidele: internetitrolliga ei ole võimalik mõistlikku juttu ajada;
  • kaastunde puudumine: internetitrollide üks töövahend on teiste inimeste tunnetel trampimine;
  • sotsiaalse vastutuse puudumine;
  • viisakuse puudumine;
  • rünnaku suunamine alati konkreetse inimese vastu, kasutades argumentum ad hominem‘i;
  • oma kinnisidee pealesurumine;
  • energilisuse kasv, kui püüda internetitrolli solvata või ise vihale minna;
  • väitluses alati viimase sõna taotlemine.

Internetitrollide hulgas on n-ö juutide või araablaste sõpru, kes klaarivad internetis omavahel arveid. On poliitilisi äärmuslasi, kes peavad kompromissituid internetilahinguid, aga ka vandenõuteoreetikud, kes oma ideid kogukonnale peale suruvad. [1]

Lahendused

Tehnoloogia

Tõenäoliselt parim viis trollimise vastu võitlemisel on logianalüüsi vahendid, nende abil saavad lehekülje adminid vaadata kasutaja tegevuse ajalugu, mis viimane on teinud. Näiteks on eriti suureks abiks see kui troll teeb oma kommentaarid ära saab oma tähelepanu kätte ja rahva pöördesse aetud ning enne adminite sekkumist kustutab oma tekstid ära.

Koolitus

Minu arvates ei ole trollimise vastu väga midagi koolitada. Kui näed õhutavaid, solvavaid või kokkuvõttes sobimatuid kommentaare siis on suure tõenäosusega tegemist trollimisega, isegi kui ei ole trolliga tegemist siis on tegemist mõne vähem adekvaatse inimesega ja parim lahendus oleks seda tegevust ignoreerida ja/või teatada adminitele. Trollimise peamine eesmärk on kaost tekitada ja kui inimesed õnge otsa ei satu, ei teki ka kaost.

Reeglid

Reeglid on iseenesest mõistetavad. Ära mine kaasa lolli jutuga juhul kui ei ole tegemist naljaga(trollimisel ja naljal on vahe). Teata sobimatust käitumisest. Ega selles punktis väga midagi öelda just ei ole, enamasti on internetis trollimise vastased reeglid loodud ja välja toodud. Ehk võib väita, et reeglite punkt on võrdlemisi hästi täidetud.

Teistmoodi IT

kõnesüntesaator

Valisin kõnesüntesaatori selletõttu, et seda saab kasutada vajalikul eesmärgil ja ka mitte nii väga vajalikul meelelahutuslikul eesmärgil.

Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda. See on suureks abiks puudega inimestele, peamiselt vaegnägijatele, kuid on abiks ka inimestele, kellel on düsleksia.[1]

Teisalt saab seda kasutada, nalja tegemiseks sh. närvidele käimiseks. Näiteks Discordis (tõenäoliselt ka mõnes muus suhtlus rakenduses) saab teha /tts käsu, mis loeb sinu teksti kõnesüntesaatori abil. Näiteks /tts Tere, täna on ilus päev! (süntesaator loeks sinu nime ja ütleks sinu kirjutatud teksti “Tere, täna on ilus päev!”). Võimalus on ka kasutada sama moodust ka twitchis, kus striimer saab määrata kas tts e. text to speech on annetustel sees või väljas. Sel juhul saavad vaatajad saata tekste, mis tekitavad mingit kindlat häält või üritavad süsteemi bugida, et see “lolliks” läheb. Paar näidet:

kindla sümboliga simuleeritakse telefoni värina laadset heli: https://clips.twitch.tv/KathishSmoggyAirGuitarWow

TTS süsteemi bugimine(tihti kasutatakse ühe sümboli spämmi nt. 77777777777… või LLLLLLLLLLL….):
https://www.youtube.com/watch?v=9-9AEiD-Y5o

  1. https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5nes%C3%BCntesaator

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Selle teema sisse võtaksin tõhususe ja ohutuse

Tõhusus

Tänapäeva interneti puhul saab öelda, et veebilehed on vägagi tõhusaks ja kasutaja sõbralikuks muutunud. Möödas on ajad kui oma profiili muutmiseks pidid mõistma algtasemel html keelt nüüd saad paari klikiga muuta oma profiili pilti tausta jms. Lisaks domeenidel ringi rännates on menüü olemasolu ja selle lihtsus rändlemise lihtsaks muutunud, mis võib olla ka kahe poolne mõõk mis ühelt poolt aitab su lehe kasutaja sõbralikuks muuta, kuid samas võib kasutaja ära eksida, sest liikumine on sedavõrd lihtsaks tehtud. Lisaks ka veel, et osalt on selle taga ka interneti kiiruse pidev tõus, kuid mida aeg edasi seda kiiremaks on muudetud veebilehed, enam ei ole 10 sekundi või pikemaid ooteaegu, millal uus leht laeb. Niikaua kuni tehnilisi rikkeid pole laevad (oletame umbes) 95% kättesaadavatest veebilehtedest kuni kolme sekundiga.

Ohutus

Tänapäeval, kus viirused, pettused, vargused on muutunud sedavõrd tavapäraseks teemaks netis, et neid ei kajastata isegi uudistes enam, peab nentima, et ohutuse osas on üsna vähe ettevõetud. Jah, teatud meetmeid on ettevõetud näiteks reitingud veebipoodidele ja arutlus foorumid, kus jagatakse kogemusi, kuid siiski on inimesi, kes arvavad, et nigeeria prints võttis nendega ühendust või petu reklaam, mis väljendab, et su arvutis on viirus ja helista xxxxxx numbrile, kus jämeda india aktsendiga mehike ütleb, et on John Smith Microsoftist. Paljudele probleemidele on lahendus leitud, kuid nagu ammustest aegadest teada juba, et vargad ja petturid leiavad ikka viisi, kuidas su rahakott tühjaks teha. Minu arvates ei paigutata piisavalt palju resursse interneti ohutusse, mistõttu eelnimetatud probleemid saavad vabalt vohada ookeanis nimega internet.

Arendus- ja ärimudelid

Näitena toon välja voogedastusplatvormi arenduse. Arendusmudeliks on valitud Twitch.tv[1].

Mis on Twitch?

Twitch.tv on videomängude edastus- ja vaatamisplatvorm, kus vaatajad saavad “annetada” oma lemmikmängijatele.
Twitch.tv, mida nimetatakse lihtsalt Twitchiks, omandas Amazon 2014. aastal.
Videomängude mängijad edastavad ise mängu mängides, tavaliselt helikommentaaride abil. Vestluskast aitab neil oma publikuga ühendust saada.
Platvorm võtab vastu makseid Amazoni ja Paypali kaudu.

Kuidas Twitch töötab?

Twitch.tv, mille omanik on Amazon.com (AMZN), on võrguteenus, mida kasutatakse mängude otseülekande või eelsalvestatud videote vaatamiseks või edastamiseks. Striimer tavaliselt annab oma strrimile(mäng,video,draama, vms) oma poolseid kommentaare, mis on põhimõtteliselt nagu youtube, AGA laivis. Samuti on olemas vestluse funktsioon, kus vaatajad saavad kommenteerida või küsimusi esitada.

Twitchis saab edastada ja vaadata peaaegu ükskõik millise žanri videomängu. Twitch korraldab regulaarselt e-turniire, kus erinevad mängijad võitlevad sellega miljonite teiste vaatajate ees, keda vaadata reaalajas kommentaaride ja uudistega. Twitch korraldab ka sündmusi ja uute tulevaste mängude demosid.

Twitch pakub ka tarkvara arenduskomplekti (SDK) ja rakenduste programmeerimisliidest (API), et integreerida Twitch mänguseadmete, veebisaitide ja veebirakendustega. Näiteks, kasutades Twitchi API-liidet, saavad mitmed vaatajad mängu mängida, andes käske vestluse kaudu. Selle tulemuseks on miljonite lehevaatamiste arv ja kanalite tellimuste arvu suurenemine.

Ettevõtluse arendamine ja rahastamine

Justin.tv asutati 2007. aastal ja sellel oli videosisu mitmes kategoorias. See kogus investoritelt 7 miljonit dollarit raha. Mängukategooria populaarsus kasvas tohutult, mis viis spetsiaalse spin-offini nimega twitch.tv juunis 2011. Sellega koguti 2012. aasta septembris edukalt 15 miljonit dollarit ja seejärel 2013. aasta septembris veel 20 miljonit dollarit.

2014. aasta veebruaris nimetati algne justin.tv ümber Twitch Interactive-ks, kuna Twitch säilitas oma silmapaistvuse. 2014. aasta keskel levisid kuuldused Google’i YouTube’i võimalikust omandamisest, kuid just Amazon.com omandas Twitchi 2014. aasta augustis 970 miljoni dollari eest. Tänase seisuga tegutseb Twitch iseseisvalt, kui täielikult Amazoni omanduses oleva ettevõttena.

Twitchi peamised konkurendid on Ustream.tv, YouTube, Dlive, Mixer ja mõned vähem tuntumad leheküljed. Youtube on kõige silmatorkavam, kuna hiljuti kuulutas ta 2015. aasta juunis välja spetsiaalse YouTube’i mänguplatvormi.

Kuidas Twitch raha teenib?
Twitch teenib raha reklaami- ja liitumistasude abil. Reklaamijate hulka kuuluvad erinevad mänguettevõtted, mänguportaalid, mängude arendajad ja mängude korraldajad, kes saavad väga sihtrühma vaatajaskonna, kes on videomängudest praktiliselt sõltuvuses.

Twitch pakub Turbo liikmeks 8,99 dollarit kuus, mis võimaldab kasutajatel Twitchi sisu ja muid Twitchi kasutamise täiustatud funktsioone reklaamideta vaadata.

Kuidas Twitchi kasutajad raha teenivad?

Twitchi striimerid saavad taotleda partnerlusprogrammi Twitchis, mis võimaldab neil saada osa Twitchi reklaami- ja tellimistuludest. Programmi vastuvõtmine nõuab heakskiitu, mis põhineb teatud nõuetel, nagu minimaalne vaatajate arv ja minimaalselt striimitud tunnid kuus.

Twitch võimaldab striimeritel ka muudel viisidel vaatajatelt annetusi saada. Näiteks PayPali annetusi vastu võtta, mida saavad vaatajad kasutada näiteks striimeri toetamiseks, nalja viskamiseks või kui jutukastis on liialt palju inimesi ja striimeril on lihtsalt võimatu igaleühele individuaalselt vastata siis saad väikse raha eest striimerile küsimuse esitada, mida ta kohe kindlalt näeb.
Twitch on teinud koostööd ka mänguarendusettevõtetega, mis pakuvad silmapaistvatele mängijatele preemiaid, sealhulgas “stipendiume”. E-turniire korraldatakse regulaarselt Twitchi platvormil, mis võimaldab võidetud mängijaid premeerida.

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eric S. Raymond’i “How To Become A Hacker” lühikirjutis annab põgusa ülevaate häkkeritest, nende motiividest ja eesmärkidest. Autor toob välja ka nüansi, et häkker ei pea otseselt tarkvara ja elektroonika valdkonnas tegutsema, kuid oma kirjutises räägib ta peamiselt tarkvara häkkeritest.

Lisaks mainib ta ka inimesi, kes nimetavad end “häkkeriteks”, kuid autori sõnul on nende sobiv nimi hoopis kräkker. “Need on inimesed (peamiselt noorukid), kes tunnevad lõbu arvutitesse sissemurdmisest ja telefonisüsteemi torkimisest.”[1] Lisaks peavad päris häkkerid, kräkkereid laiskadeks, vastutustundetuteks ja mitte eriti taibukateks jms Õnnetuseks nimetavad paljud ajakirjanikud ja muud kirjutajad kräkkereid “häkkeriteks” – see on asi, mis võib pärishäkkereid lõputult ärritada.

Kirjatükki lugedes ja kaasa mõeldes ma püüdsin visualiseerida, milline see õige häkker siis ikkagi on, kuid kuna ma ise häkker ei ole, siis ma ei pruugi sellest lõpuni aru saada.
Kuid mõtlema hakata, mis nähtus on häkkerikultuur või häkkerlus, jõudsin järeldusele, et kogu see häkkerlus on seotud vägagi normaalse inimliku sooviga nagu seda on ühtekuuluvustunne. Seetõttu ma ütleksin, et häkkerid on võrdväärnesed näiteks jalgpallifännidega.

Teise mõttena tekkis mul küsimus, et kes on selle postituse sihtgrupp? Kas vaid arvutihäkkeriteks pürgivad noored tudengid või hoopis laiem üldsus? Eks see ole vaidlemise koht.

Kui palju on see kirjutis mõjutanud ühiskonna arusaama häkkeritest, ma arvan, et pigem vähe. Kui enne selle lugemist, olles ise arvutiinimene, ei teinud minagi vahet häkkeritel ja kräkkeritel, siis see paneb mind kahtlema, et keskmine kodanik sedagi teeb.

  1. https://et.wikipedia.org/wiki/Kr%C3%A4kker

IT juhtimine ja riskihaldus

Otsustasin valida selle teema jaoks sellised nimed nagu Steve Jobs ja Jeff Bezos, puhtalt sellepärast, et nad on loonud midagi, mis sai alguse kui tundmatu nimena, kuid tänapäevaks teavad kõik inimesed. Proovi leida inimene, kes ei teaks amazon.com või Apple tooteid.

Steve Jobs

Tõenäoliselt üks kõige tähtsamaid innovaatoreid tehnika ajaloos. Täna Jobsile muutus arvuti ekraan nagu me seda tänapäeval teame ja klaviatuuri mugavused tehnika standardiks. Tõenäoliselt poleks nutitelefonide läbimurre nii kiiresti saabunud jne. Ühesõnaga mees saavutas väga palju. Jobsi üks peamisi eesmärke, mida ta ka lõpuks saavutas oli ennast panna maksma, oma enesekeskse maailmavaatega sai ta seetõttu ka mitmeid kordi kõrvetada. Ta oli väga kindla sihiga ja teisi ning nende soovitusi tihti eirates, kujutas ta endast autoriteetset isikut. Tema enesekindlusel ei olnud piire, mis ühest otsast aitas tal nii kaugele jõuda, kuid teisest otsast põhjustas see ka mitmeid languseid. Tema sõna oli kõige tähtsam, mis luges kõige rohkem, tähtis oli jõuda kaugele, mitte painduda lõpp kasutaja tahtmiste järgi. Sellegi eest suutis ta luua suurepärase tiimi, millega tuli lagedale kõige innovaatilistemate ideedega ja läks ajalukku ühe suurima IT firma juhina.

Jeff Bezos

aasta lõpus otsustas Bezos asutada veebipoe. Ta lahkus töölt D. E. Shawis ja asutas oma garaažis 5. juulil 1994 Amazoni, pärast seda, kui oli kirjutanud oma äriplaani murdmaasõidul New Yorgi linnast Seattle’i. Bezos pani oma uuele ettevõttele nimeks Cadabra, kuid muutis hiljem nime Amazoniks Amazonase jõe järel Lõuna-Ameerikas osalt seetõttu, et nimi algab tähe alguses asuvast tähest A. [34] Ta võttis oma vanematelt vastu hinnanguliselt 300 000 dollarit ja investeeris Amazoni. Ta hoiatas paljusid varasemaid investoreid 70% tõenäosusega, et Amazon kukub läbi või läheb pankrotti. Ehkki Amazon oli algselt veebipood, oli Bezos alati plaaninud laieneda teistele toodetele.[1]

Juba kooli ajal oli ta mõtestatud suurele pildile. Ta on samasugune tööhoolik nagu Jobs oli. Koolis olevat tema kursuse kaaslased arvestanud 2. koha saamisega, sest nad teadsid Bezose vankumatut enesekindlust ning amazoni avamisel tegi ta 24/7 tööd, et olla kindel, et raamatud, mida ta sel hetkel müüs saaks teele pandud ning nüüd tahab ta isiklikult ülevaadata Amazoni klienditoe raporteid ja teada, kuidas tiimidel on plaanis probleeme lahenda.

  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Jeff_Bezos#Business_career

IT proff…?

Üldlevinud stereotüübi järgi on IT professionaal keegi, teabteab IT’d läbi ja lõhki, teab koodi kirjutada, IT ajalugu paremini ära õpitud kui inim ajalugu, sotsiaal veidrik, pikad juuksed – põhimõtteliselt nohik. Kuid mis on need kindlad kastikesed, milles peab olema linnuke, et oleksid tagaotsitud IT legend tööturul?

Kui teha lahti mõni töökuulutuste portaal siis võib leida midagi sarnast:

  • Haridustase – kõrgkooli diplom või diplom omandamisel
  • Keeleoskus – eesti ja inglise keel kõrgel tasemel nii kõnes kui kirjas; soovituslikult ka kolmas keel primaarselt vene keel
  • Iseloomuomadused – motiveeritud tegema suuri asju; tiimi mängija
  • Enim nõutud oskused – Kõik alates Windowsist kuni Linux platvormi tundmiseni; Peast oskad C#/Java/Python/PHP/HTML/Javascript/Mysql jne. kasutada
  • Muud nõuded kandidaadile – tuntumate erialaste sertifikaatide olemasolu
  • Varasem kogemus – Mitu aastat kogemust nõutud programmide ja tehnoloogiatega (Seenior tase enamasti)

Peamine asi, mis paneb pead kratsima on see, et tahetakse lihtsalt su kooli pabereid näha koos töö aastatega, aga kedagi ei huvita kuivõrd hea sa oma ameti peal oled/olid.

Puudub kokkupuude IT sektori töö eluga veel, kuid olen üsna kindel, et päeva lõpuks võib suvaline onu tänavalt ka sellise töö peale sattuda. Nagu eelneva lõigu lõpetasin siis firmad pole huvitatud sinu praktika oskustest, nad on ainult teooriast huvitatud. Sellise idee järgi saab öelda ka et kommunism on ju paberi peal SUPER! aga tuleme nüüd ikka reaalsusse tagasi ja vaatame seda asja praktikas ka… leebelt öeldes see väga tore ikka ei ole/ei olnud.

Kokkuvõttes arvan, et professionaalid definitsiooni järgi ON olemas, kui otsingu meetmed on valed. Proff ja suvaline onu võivad mõlemad teada kuidas koodi kirjutada, viit keelt rääkida ja lihtsalt muhedad tüübid olla, aga kui sa tahad leida seda kõige kõiget siis kastidesse linnu märkimine on vale lähenemine.

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mis on Copyleft?

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.[1]

Kuidas mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

FSF (Free Software Foundation) eristab litsentse järgnevalt:

AGPL – Levitamiseks arvestatakse ka veebi kaudu jagamist milletõttu on ka lähtekoodi avalikustamine nõutud. AGPL katab tähtsa augu GNU GPLis. Siin saab näitena välja

GNU GPL – Nõutud on kõigi tuletatud komponentide viimine sama litsentsi alla. Tarkvara puhul, mida levitatakse üle veebi, ei loe GPL seda levitamiseks ning seetõttu ei rakendu ka lähtekoodi avalikustamise nõue. Hea näide GPL litsentsi alusel töötavast süsteemist on Notepad++[2], mis on primaarselt kasutusel teksti ja lähtekoodi loomiseks ja muutmiseks. 

GNU LGPL – Võrreldes GNU GPLiga on selles erandeid – nt. linkimine ärivaraliste teekidega. Tõenäoliselt parim näide selle puhul on VLC[3], mis on vaieldavalt parim meedia mängija saadaval.

Puuduva copyleft’iga litsentsid – (Apache, MIT, X11, BSD) – Selles on lubatud tuletatu koodist ka ärivara teha.  

  1. https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
  2. https://notepad-plus-plus.org/
  3. https://www.videolan.org/vlc/index.et.html

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Moraalsed õigused

Olen täiesti nõus väitega, et projektis osalejaid peaks tunnustama isiku panuse järgi. Näiteks on toodud: Inimesed ei saa öelda, et nad on ABBA või kirjutanud Paul McCartney lugusid, va juhul kui nad on tõepoolest projektis osalenud. Praegusel meemi ajastul olen ise teinud meeme millele olen pannud enda sotsiaalkonto vesimärgi. Seda on võimalik üsna kergelt eemaldada, kuid on siiski tore näha sotisaalmeedias koos enda @’ga.

Tasuta mitteäriline jagamine

Täiesti arusaadav, kui tarbija tahab jagada midagi mitteärilisel eesmärgil, kuid probleem tekib sellega siis, kui see mõjutab pakkuja rahalist seisu. Ei oska head lahendust sellele probleemile anda, sest hetke seisuga on selle nimi piraatlus ning nii kaua kui internet eksisteerib ei kao piraatlus kuhugi minu arvates.

20 aastane monopol

Pooldan seda ettepanekut, sest eluaeg + 70 aastat on liiga pikk aeg, kuid võibolla on 20 pisut vähe. Ma arvan, et ~30 aastat oleks hea keskmine.

Registreerimine peale viit aastat

Püstitatud probleemi jaoks tundub hea lahendus. Leida autor peale viie aasta möödumist juhul kui pole seni tuvastatud. Kahjuks ei tule hetkel pähe ühtegi teost kus oleksin ise sama probleemi otsa sattunud.

Väljavõtete tasuta kasutamine

Olen nõus, et väikeste osade kasutamine teiste loomeinimeste töödest võiks olla paremini reguleeritud ja veidi lahtisem. On leidunud uudistest jaburaid kohtuvaidluseid pisikeste osade kasutuse võtmisest tulenevalt. Samuti loodan, et see on piisavalt hästi läbi mõeldud, et loome ei hakkaks koosnema mitme erineva osapoole osadest või tükikestest.

DRM-i keelamine

Ei kõla hästi piirata kellegi õiguseid kui neil on need täiesti olemas. Esimene lõik tekstist just seda ütleb ning tekitab küsimuse, et kas selline asi on üldse võimalik. DRM üritab piirata tarbijate õiguseid nendele toodetele mis nad on legaalselt omandanud. Kasutan Steami, Origini ja Uplay-d jne. ja tundub veidi kahtlane, et mind sunnitakse just nende platvormi peale jääma või siis näiteks Spotify, kelle reeglite järgi võid kuulata muusikat ainult nende rakenduse kaudu. Pole eriti loogiline see situatsioon, kui on olemas muud võimalused nt. youtube, plaadi omamine, soundcloud jne. Inimesed pigem kasutavad sinu teenust pigem kvaliteedi kui nö tsensuuri pärast.

Design a site like this with WordPress.com
Get started