Eetika ja IT

Mis on eetikakoodeks? Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt kutseala kutse-eetika normide või organisatsioonis kehtestatud kõlbeliste ja sotsiaalsete põhimõtete kirjapandud kogu. Kutseala eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikuühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne.[1] Valisin enda teema eetika koodeksiks Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilase eetikakoodeksi. Valisin selle, seetõõtu et minu arvates peaks olema: lühike, arusaadav ja otsekohene, ei tekiks halle alasid koodeksis. EetikakoodeksiContinue reading “Eetika ja IT”

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Trollimine Internetitroll on internetis anonüümselt tegutsev füüsiline isik, kes teeb poliitilistel või majandusliku kasu saamise eesmärkidel või isiklikel motiividel veebikogukondades (näiteks arutelufoorumites, jututubades või blogides) kuritahtlikke šokeerivaid avaldusi, õhutab tülisid ja vihkamist, kruvib üles pingeid, propageerib rassismi, šovinismi vms. Internetitrolli tüüpilised tunnused on anonüümne tegutsemine; immuunsus kriitikale ja loogilistele argumentidele: internetitrolliga ei ole võimalik mõistlikku juttu ajada; kaastunde puudumine: internetitrollide üks töövahend on teiste inimeste tunnetel trampimine; sotsiaalse vastutuse puudumine; viisakuse puudumine; rünnaku suunamine alatiContinue reading “Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid”

Teistmoodi IT

kõnesüntesaator Valisin kõnesüntesaatori selletõttu, et seda saab kasutada vajalikul eesmärgil ja ka mitte nii väga vajalikul meelelahutuslikul eesmärgil. Kõnesüntesaator on inimkõnet jäljendav arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul (numbriliselt) salvestatud teksti lugeda. See on suureks abiks puudega inimestele, peamiselt vaegnägijatele, kuid on abiks ka inimestele, kellel on düsleksia.[1] Teisalt saab seda kasutada, nalja tegemiseks sh. närvidele käimiseks. Näiteks Discordis (tõenäoliselt ka mõnesContinue reading “Teistmoodi IT”

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Selle teema sisse võtaksin tõhususe ja ohutuse Tõhusus Tänapäeva interneti puhul saab öelda, et veebilehed on vägagi tõhusaks ja kasutaja sõbralikuks muutunud. Möödas on ajad kui oma profiili muutmiseks pidid mõistma algtasemel html keelt nüüd saad paari klikiga muuta oma profiili pilti tausta jms. Lisaks domeenidel ringi rännates on menüü olemasolu ja selle lihtsus rändlemiseContinue reading “Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus”

Arendus- ja ärimudelid

Näitena toon välja voogedastusplatvormi arenduse. Arendusmudeliks on valitud Twitch.tv[1]. Mis on Twitch? Twitch.tv on videomängude edastus- ja vaatamisplatvorm, kus vaatajad saavad “annetada” oma lemmikmängijatele.Twitch.tv, mida nimetatakse lihtsalt Twitchiks, omandas Amazon 2014. aastal.Videomängude mängijad edastavad ise mängu mängides, tavaliselt helikommentaaride abil. Vestluskast aitab neil oma publikuga ühendust saada.Platvorm võtab vastu makseid Amazoni ja Paypali kaudu. KuidasContinue reading “Arendus- ja ärimudelid”

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eric S. Raymond’i “How To Become A Hacker” lühikirjutis annab põgusa ülevaate häkkeritest, nende motiividest ja eesmärkidest. Autor toob välja ka nüansi, et häkker ei pea otseselt tarkvara ja elektroonika valdkonnas tegutsema, kuid oma kirjutises räägib ta peamiselt tarkvara häkkeritest. Lisaks mainib ta ka inimesi, kes nimetavad end “häkkeriteks”, kuid autori sõnul on nende sobivContinue reading “Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini”

IT juhtimine ja riskihaldus

Otsustasin valida selle teema jaoks sellised nimed nagu Steve Jobs ja Jeff Bezos, puhtalt sellepärast, et nad on loonud midagi, mis sai alguse kui tundmatu nimena, kuid tänapäevaks teavad kõik inimesed. Proovi leida inimene, kes ei teaks amazon.com või Apple tooteid. Steve Jobs Tõenäoliselt üks kõige tähtsamaid innovaatoreid tehnika ajaloos. Täna Jobsile muutus arvuti ekraanContinue reading “IT juhtimine ja riskihaldus”

IT proff…?

Üldlevinud stereotüübi järgi on IT professionaal keegi, teabteab IT’d läbi ja lõhki, teab koodi kirjutada, IT ajalugu paremini ära õpitud kui inim ajalugu, sotsiaal veidrik, pikad juuksed – põhimõtteliselt nohik. Kuid mis on need kindlad kastikesed, milles peab olema linnuke, et oleksid tagaotsitud IT legend tööturul? Kui teha lahti mõni töökuulutuste portaal siis võib leidaContinue reading “IT proff…?”

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Mis on Copyleft? Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.[1] Kuidas mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? FSF (Free Software Foundation) eristab litsentse järgnevalt: AGPL – Levitamiseks arvestatakse ka veebi kaudu jagamist milletõttu on ka lähtekoodi avalikustamineContinue reading “Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus”

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Moraalsed õigused Olen täiesti nõus väitega, et projektis osalejaid peaks tunnustama isiku panuse järgi. Näiteks on toodud: Inimesed ei saa öelda, et nad on ABBA või kirjutanud Paul McCartney lugusid, va juhul kui nad on tõepoolest projektis osalenud. Praegusel meemi ajastul olen ise teinud meeme millele olen pannud enda sotsiaalkonto vesimärgi. Seda on võimalik üsnaContinue reading “Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber”

Design a site like this with WordPress.com
Get started